Testid, mis ei valeta

Rullsuusa linditestid – need ei jäta midagi saladuseks. Mõni sai kinnitust, et on õigel teel. Mõni sai torke kõrvale, et „ups, siin võiks midagi sättida.“ Aga see ongi areng. Selle põhjal kohandasime kohe treeningplaane – rohkem aeroobse läve tööd, natuke vähem läbipõletavaid lõike. Aitäh ka Enole, kes aitab meil neid teste läbi viia ;) 

2,5–3,0 mmol/l laktaadi tase on just see, kus keha õpib töötama kaua ja targalt. (Billat, 2001)

On/off intervallid – sportlase hapukurk

Juunis tegime esimesed õiged "hapu" intervallid: 30 sekundit täiega, 30 sekundit taastumist. Või 40/20. Mis iganes. Igaüks, kes neid teeb, teab, et lihtne see pole, aga kasulik – väga!

Need arendavad laktaaditaluvust, ehk lihtsamalt öeldes: õpetavad keha toime tulema piimhappega, mis tekib siis, kui vajutad täiega. (Seiler & Tonnessen, 2009)

Jõud, aga targalt

Me ei tassi raskust lihtsalt selleks, et end väsinuks teha. Jõutreeningus liikusime edasi isomeetriast ekstsentrilisse faasi – see tähendab aeglasi, kontrollitud liigutusi, mis tugevdavad lihaseid just pidurdamise hetkel.

See on oluline, et olla suusaretkel tugev, vastupidav ja... vähem vigastustega kimpus. (Douglas et al., 2017)

Tehnikatöö – spordi peidetud supervõime

Mis kasu on võimsast mootorist, kui rool on logu? Seepärast keskendusime juunis tehnikale – ajastus, tunnetus, videod ja sujuvus. Sest kui tehnika peab ka väsinult, siis on tempo püsiv ja kiirus alles.

 Efektiivne tehnika = säästetud energia ja paremad tulemused. (Sandbakk & Holmberg, 2017)

Z1 – see imeline aeglus

Me ei kihutanud ainult. Madala pulsiga Z1 treeningud olid kindel osa igast nädalast. Neis on midagi zen’i – rahulik, rütmiline, taastav. Ja samal ajal: ehitab aeroobse baasi tugevalt üles.

Rohkem mitokondreid, parem rasvapõletus, rohkem vastupidavust. (Seiler, 2010)

Sportlased räägivad

Henri Roos: „Suures pildis jätkasime põhjaladumisega. Rütm oli sarnane nagu eelmises blokis, aga fookus läks tehnikale. Välja tuli kindlaid asju, millele edaspidi mõelda. Ja esimene päriselt 'hapu' trenn jäi hästi meelde.“

Albert Unn: „Koormus ja taastumine olid paigas. Nautisin seda, et sain targemalt pingutada. Tehnika tundub kindlam, eriti väsinuna.“

Christopher Kalev: „Plaan oli paindlik – see tegi asja mõnusaks. Jooksuvorm on selgelt paranenud, ja kõik tundub loogilisem.“

Mariel Merlii Pulles: „Ajastus ja energiasääst – minu fookuspunktid. Need tehnikatrennid sobisid hästi kokku jõutreeninguga.“

Mis edasi?

Juulis keerame vindi peale. Suurem koormus, rohkem mäge, rohkem tähendust. Valmistume Font-Romeuks ja lõpuks – Milanole vastu minekuks.

Aitäh, et oled meiega! Sinu toetus aitab meil teha asju nii, et igas trennis on sisu ja igal sammul on suund.

Mart Kevin Põlluste
Team Fikala eestvedaja

Kasutatud allikad:

• Billat, L. V. (2001). Lactate threshold concepts: how valid are they? Sports Medicine, 31(8), 613–627.

• Seiler, S., & Tonnessen, E. (2009). Intervals, Thresholds, and Long Slow Distance. Sportscience.

• Douglas, J. et al. (2017). Chronic Adaptations to Eccentric Training. Sports Medicine, 47(5), 917–941.

• Sandbakk, Ø., & Holmberg, H. C. (2017). Training Routines of Elite Cross-Country Skiers. Int. J. Sports Physiol. Perform.

• Seiler, S. (2010). Best Practice for Training Intensity Distribution in Endurance Athletes. Int. J. Sports Physiol. Perform.""